EL sanktsioonid Valgevene vastu – 1. pakett (oktoober 2020)

Euroopa Liit kehtestas esimese piiravate meetmete paketi Valgevene vastu 2. oktoobril 2020, vastusena 9. augustil 2020 toimunud pettuslikule presidendivalimisele ja sellele järgnenud vägivaldsele korravalvemeeskonna tegevusele rahumeelseid meeleavaldajaid vastu.

<h2>Taust</h2>

9. augustil 2020 toimunud Valgevene presidendivalimisi kritiseeris rahvusvaheline üldsus laialdaselt kui mittevabad ja mitteausavad. Ametlikud tulemused väitsid, et kehtiv president Aleksandr Lukaštšenko võitis umbes 80% häältest, tulemus, mille vastu protesteerisid opositsioon, iseseisvad vaatlejad ja enamik EL-i liikmesriike. Järgnevates nädalates läks tuhanded valgevenelased kogu riigis tänavale. Lukaštšenko võimud reageerisid massiliste vahistustega, vahistatute löömisega ja piinamisega ning süstemaatilise kampaaniaga kohaliku kogukonna, ajakirjanike ja opositsioonifiguuride ähvardamiseks.

<h2>Rakendatud meetmed</h2>

Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu Nõukogu otsuse (ÜVPP) 2020/1482 ja Nõukogu rakendusmääruse (EL) 2020/1479, lisades 40 inimese EL-i sanktsiooninimekirja. Nimetatud isikud tuvastati vastutavana:

<ul> <li>Tõsiste inimõiguste rikkumiste eest, sealhulgas suvaliste vahistuste ja kinnipidamiste eest</li> <li>Rahumeelseid meeleavaldajaid ja tsiviilisikuid vastu suunatud vägivalla eest</li> <li>Ähvarduste ja represseerimise eest, mille sihtmärgiks oli kohalik kogukond ja opositsiooniesindajad</li> </ul>

Iga nimetatud isiku suhtes kohaldatavad piiravad meetmed hõlmavad:

<ul> <li><strong>Reisikeelu:</strong> keeld EL-i territooriumile siseneda või sellest läbi reisida</li> <li><strong>Varade külmutamist:</strong> kõik EL-is asuvad nimetatud isikute varad ja majanduslikud vahendid on külmutatud</li> <li><strong>Keelu vahendite kättesaadavaks tegemiseks</strong> nimetatud isikutele otse või kaudselt</li> </ul>

<h2>Nimekirja lisatud isikud</h2>

Algse 40 isiku nimekiri hõlmas kõrgemaid Valgevene siseministeeriumi ametnikke, julgeolekujõudude ja eriüksuste juhte, prokuröre ja kohtunikke, kes olid seotud meeleavaldajate ja poliitiliste vastaste kohtuprotsessidega. President Lukaštšenko ise ei olnud selles esimeses paketis kaasatud diplomaatilistel kaalutlustel, mis seonduvad toimuvate poliitiliste läbirääkimistega.

<h2>Õiguslik alus</h2>

Sanktsioonid võeti vastu Nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2006 õigusliku raamistiku alusel, mis käsitleb piiravaid meetmeid Valgevene olukorra tõttu ja mis loodi algselt vastuseks varasematele inimõiguste rikkumistele riigis. 2020. aasta meetmed laiendasid märkimisväärselt nii õiguslikku alust kui ka olemasolevate vahendite ulatust.

<h2>EL-i avaldus</h2>

Kõrge esindaja Josep Borrell ütles, et EL „ei nõustu valimistulemustega, nagu neid Valgevene ametivõimud esitasid“ ja et sanktsioonid olid otsene vastus „vägivallale rahumeelsete meeleavaldajate vastu ja toimunud tõsiste inimõiguste rikkumiste eest“.

<h2>Edasised arengud</h2>

See esimene pakett oli esimene samm mitme järgneva sanktsioonipaketi suunas. Kahe kuu jooksul võttis EL vastu veel kaks paketti (novembris ja detsembris 2020), laiendades nimekirja üle 80 inimese ja lisades esmakordselt ka ettevõtteid määratud nimekirja.