Island liitub EL-i sanktsioonidega Valgevene vastu (2020–kuni tänaseni)
Island, olles Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Schengeni ala liige, on ametlikult liitunud EL-i piiravate meetmetega Valgevene suhtes. Kuigi Island ei ole EL-i liige ja seetõttu ei ole otseselt seotud EL-i nõukogu otsustega, on ta jätkuvalt järginud poliitikat, mille kohaselt liitub EL-i sanktsioonidega juhtudel, kus on tegemist inimõiguste tõsiste rikkumistega või demokraatlike väärtuste ohustamisega.
<h2>Liitumise mehhanism</h2>
Islandi liitumine EL-i sanktsioonidega toimub Islandi valitsuse vormiliste avaldustega, mille järel rakendatakse samaväärsed meetmed kohaliku seadusandluse kaudu. Valgevene sanktsioonide puhul on Island liitunud kõigi järjestikuste EL-i paketiga, kui need on vastu võetud, rakendades reisimiskeeldu ja varade külmutamist samade EL-i poolt määratud isikute ja ettevõtete suhtes.
EL avaldab ametlikke „liitumise avaldusi“ – kõrge esindaja poolt EL-i nimel tehtud avaldusi, kus loetletakse kolmandad riigid, kes on liitunud konkreetsete EL-i sanktsioonide otsustega. Island on nendes avaldustes loetletud kõigi oluliste Valgevene sanktsioonipakettide kohta.
<h2>Liitumise ulatus</h2>
Islandi liitumine hõlmab: <ul> <li>Reisimiskeeldu kõikidele isikutele, kellele on kehtestatud EL-i sanktsioonid Valgevene suhtes</li> <li>Varade külmutamist, mis vastab EL-i meetmetele</li> <li>Osalemist Schengeni ala ulatuslikus teabevahetuses sanktsioneeritud isikute kohta</li> </ul>
Island on liitunud kõigi oluliste EL-i sanktsioonipaketiga Valgevene vastu alates 2020. aastast, sealhulgas paketiga, mis käsitlevad valimistejärgset repressiooni, Ryanairi juhtumit, migratsiooni kasutamist vahendina ja Valgevene rolli Venemaa sõjas Ukrainas.
<h2>Kontekst</h2>
Islandi liitumine EL-i sanktsioonidega Valgevene suhtes – nagu ka selle liitumine sanktsioonidega Venemaa vastu pärast 2022. aasta sissetungi – kajastab Islandi tugevat pühendumist Euroopa reeglitele toetuvale korrakorrale ja väärtuspõhisele välispoliitikale, kuigi see ei ole EL-i liige.