Norra sanktsioonid Valgevene vastu — EEE-le vastavate meetmetega (2020–kuni tänaseni)
Norra, olles Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liige ja tihedalt koostöös Euroopa Liiduga, on viinud oma riiklikud sanktsioonid Valgevene vastu kooskõlla ELi piiravate meetmetega. Norra sanktsioone Valgevene vastu rakendatakse Norra välisministeeriumi seaduse ja sellega seotud seadusandluse alusel, mida koordineerib välisministeerium.
<h2>Õiguslik raamistik</h2>
Norra sanktsioonid võtab vastu valitsus kuningliku dekreeti või määruse kaudu välisministeeriumi seaduse alusel. Norral on olnud pikaajaline poliitika järgida ELi sanktsioone tõsiste inimõiguste rikkumiste, demokraatia tagasihoidmise ja rahvusvahelise rahu ja julgeoleku ohu korral, mis peegeldab nii ühiseid väärtusi kui ka EMP liikmelisusest tulenevaid kohustusi.
<h2>Oktoober 2020 — esmane kooskõlastamine</h2>
Norra järgis ELi esimesi 2020. aasta oktoobris kehtestatud sanktsioone Valgevene vastu, kehtestades reisikeelud ja varade külmutamise ametnikele, keda peeti vastutavaks ebaseaduslike presidendivalimiste ja rahumeelse meeleavaldajate vägivaldse mahasurumise eest.
<h2>Järgnevad voorud</h2>
Norra on jätkanud ELi Valgevene sanktsioonipakettidega kooskõlastamist, uuendades oma riiklikku loetelu vastavalt ELi uutele lisadele: <ul> <li>novembris ja detsembris 2020 — Lukashenka ja äriühingute kaasamine</li> <li>juunis 2021 — majandussektori piirangud (kaalium, nafta, tubakas)</li> <li>lennunduskeeld pärast Ryanair'i juhtumit</li> <li>detsembris 2021 — migratsiooni instrumentaalsete meetmete pakett</li> <li>märtsis 2022 — SWIFT-iga seotud finantsmeetmed, mis kohandati ELi kuuenda paketiga</li> <li>järgnevad voorud 2023–2025. aastani</li> </ul>
<h2>Praktiline rakendamine</h2>
Norra finantsasutustel, eksportijatel ja teenusepakkujatel tuleb kohaldada Norra sanktsioonirežiimi Valgevene vastu, mis praktiliselt kattub ELi raamistikuga. Norra välisministeerium avaldab konsolideeritud loetelu määratud isikutest ja ettevõtetest.
<h2>Kontekst</h2>
Norra kooskõlastamine ELi sanktsioonidega Valgevene vastu peegeldab laiemat mustrit, mis on kehtinud alates 2014. aastast, mil Norra järgis ELi sanktsioone Venemaa vastu Krimmi annekteerimise järel. Mõlemal juhul on Norra olnud järjepidev osaleja lääneriikide koordineeritud survekampaaniates, kuigi see ei ole ELi liige.