Šveitsi sanktsioonid Valgevene vastu — Liidupäevade määrus (2020–kuni tänaseni)
Šveits, kuigi see ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, säilitab oma autonoomse sanktsioonirežiimi Valgevene vastu, mille võttis vastu Liidupäevade nõukogu Embargoseaduse (EmbG) alusel. Šveitsi sanktsioonid Valgevene vastu kajastavad suures osas EL-i meetmeid, kuidas peegeldab Šveitsi pikaajalist poliitikat liita end EL-i piiravate meetmetega tõsiste inimõiguste rikkumiste korral, kohandades neid vajadusel Šveitsi õigusraamistikuga.
<h2>Õiguslik alus</h2>
Šveitsi sanktsioonid Valgevene vastu rakendatakse määrusega meetmete kohta Valgevene vastu (SR 946.231.116.9), mille võttis vastu Liidupäevade nõukogu Rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise seaduse (Embargoseadus) alusel. Majandusasjade riigisekretariaat (SECO) vastutab režiimi majandus- ja rahaliste aspektide eest, samas kui Välisministeerium (FDFA) jälgib diplomaatilist dimensiooni.
<h2>Oktoober 2020 — algne ühtlustamine</h2>
Šveits võttis oma esimesed sanktsioonid Valgevene vastu vastu oktoobris 2020, ühtlustades EL-i esialgsete pakettidega, keskendudes reisimiskeeludele ja vara külmutamisele ametnikele, kes olid vastutavad vandenõuliste 2020. aasta augusti valimiste ja järgneva repressiooni eest.
<h2>August 2021 — ulatuslikud majandusmeetmed</h2>
11. augustil 2021 muutis Šveits oluliselt oma määrust meetmete kohta Valgevene vastu, mis jõustus kell 18:00 keskeuroopa aja järgi. Laiendatud meetmed hõlmasid:
<ul> <li><strong>Eksporti piirangud:</strong> keeld interneti- ja telefonikõnede kuulamise seadmete suhtes; keeld kaksikkasutuse kaupade eksportimise suhtes sõjalistel eesmärkidel; embargo tubakatööstuse ja -töötlemise seadmete suhtes</li> <li><strong>Impordi piirangud:</strong> keeld Valgevenest pärit naftatoodete importimise suhtes; keeld kaaliumkloriidi (kaaliumisaaduse) importimise suhtes Valgevenest</li> <li><strong>Rahalised piirangud:</strong> keeld Valgevene valitsuse ja kolme suure riigipanga finantsinstrumendide väljastamise, kauplemise ja paigutamise suhtes; keeld laenude andmise suhtes määratud ettevõtetele; kindlustus- ja tagatkindlustusteenuste piirangud; rahalised sanktsioonid Belaeronavigatsia vastu (riiklik lennuliikluse juhtimise teenusepakkuja)</li> </ul>
<h2>Aviatsioonimeetmed</h2>
Pärast Ryanairi lennu sunnitud ümbersuunamist mais 2021 kehtestas Šveits lennunduskeelu, järgides EL-i meetmeid, keelates Valgevene lennukompaniidel kasutada oma õhuruumi ja lennuvälju.
<h2>Järgnevad uuendused</h2>
Šveits on oma Valgevene sanktsioonimäärust mitu korda uuendanud, säilitades tiheda ühtlustamise EL-i meetmetega, kuid läbides oma sisemise seadusandliku protsessi. Uuendused hõlmasid: <ul> <li>Uusi isikute ja ettevõtete nimetamisi</li> <li>Sektoriaalsete kaubanduspiirangute laiendamist</li> <li>Lisameetmeid finantsturu sektoris</li> <li>Laiendatud eksportikontrolli kaksikkasutuse kaupade ja tehnoloogia suhtes</li> </ul>
<h2>Kehtivusala</h2>
Šveitsi sanktsioonid Valgevene vastu kehtivad kõigile isikutele ja ettevõtetele Šveitsis, samuti Šveitsi kodanikele ja Šveitsis asuvatele ettevõtetele, kes tegutsevad välismaal. SECO avaldab kogutud nimekirja kõigist määratud isikutest ja ettevõtetest ning annab juhiseid Šveitsi finantsasutustele ja ettevõtetele nõuete täitmiseks.
<h2>Positsioon Šveitsi välispoliitikas</h2>
Šveitsi otsus ühtlustada EL-i sanktsioonidega Valgevene vastu — nagu ka otsus ühtlustada EL-i sanktsioonidega Venemaa vastu pärast 2022. aasta veebruarikuist Ukraina sissetungi — oli oluline kõrvalekalle Šveitsi traditsioonilisest range neutraalsuse poliitikast rahvusvahelistes konfliktides. Liidupäevade nõukogu põhjendas meetmed tõsiste inimõiguste rikkumistega, mille ta pidas neutraalsuse kaalutlustest väljaspool.