Ukraina sanktsioonid Valgevene vastu (2020–tänase päevani)

Ukraina on kehtestanud oma sanktsioonid Valgevene vastu, mida rakendab Riiklik Julgeoleku- ja Kaitse nõukogu (NSDC) presidendi dekreeti alusel. Kuigi Ukrainal ja Valgevenel on pikk ühine piir ja ajalooliselt tihedad sidemed, viisid 2020. aasta sündmused ja eriti Venemaa täies mahus Ukrainasse ründamine veebruaris 2022 — mille algus toimus osaliselt Valgevene territooriumilt — Ukraina kehtestama ulatuslikke piiravaid meetmeid Lukašenka valitsuse ja Valgevene riigiasutuste vastu.

<h2>Õiguslik raamistik</h2>

Ukraina sanktsioonid kehtestab Ukraina president dekreetiga, Riikliku Julgeoleku- ja Kaitse nõukogu (РНБО) soovitusel. Õiguslik alus on Ukraina seadus „Sanktsioonide kohta“ (2014), mis võimaldab laia valikut piiravaid meetmeid, sealhulgas: <ul> <li>Varade külmutamine ja vahendite blokeerimine</li> <li>Piirangud kaubandusoperatsioonidele</li> <li>Finantsoperatsioonide piirangud</li> <li>Keeld transiidist Ukraina territooriumil</li> <li>Viisakeelte ja sisserände keelamine</li> <li>Majandus- ja kultuurilepingute peatamine</li> </ul>

<h2>2020 — valimistejärgsed meetmed</h2>

Pärast 2020. aasta augustis toimunud pettustega Valgevene presidendivalimisi ja rahumeelse protestiliikumise karmi mahasurumist kehtestas Ukraina sihtsanktsioonid Valgevene ametnikele, kes olid vastutavad valimispettuste ja inimõiguste rikkumiste eest. Need esialgsed meetmed olid sümbolilised, kuid poliitiliselt olulised, arvestades ajalooliselt tihedaid suhteid Valgevene ja Ukraina vahel.

<h2>2021 — Ryanair’i lennukijuhtumine</h2>

Ukraina hukkas 23. mail 2021 sundkohaldatud Ryanair’i lennu FR4978 ja kehtestas täiendavaid sanktsioone Valgevene ametnikele, kes andsid korralduse ja teostasid riigi poolt toetatud lennuki kõrvaldamise. Ukraina õhuruum suleti Valgevene lennukompaniidele.

<h2>2022 — suur laienemine pärast sissetungit</h2>

Suurim Ukraina sanktsioonide laienemine Valgevene vastu toimus pärast 24. veebruarit 2022, kui Venemaa väed kasutasid Valgevene territooriumi algsete rünnakute tegemiseks Kiievi suunas. Ukraina kehtestas ulatuslikud meetmed, mis mõjutasid:

<ul> <li>Kogu Valgevene juhtkonda ja valitsusaparaati</li> <li>Valgevene sõjaväejuhte ja üksusi, kes aitasid Venemaa operatsioonide elluviimist</li> <li>Riiklikke ettevõtteid, mis andsid logistilist toetust Venemaa vägedele</li> <li>Valgevene pankasid ja finantsasutusi</li> <li>Suurimaid Valgevene tööstusettevõtteid, sealhulgas kaaliumisektorit</li> </ul>

Ukraina kehtestas ka täieliku keelu vene ja valgevene kaupade transiidile oma territooriumil ja peatas peaaegu kõik kahemõõtmelised majanduskoostöölepingud Valgevenega.

<h2>Pidevad meetmed</h2>

Ukraina on jätkanud oma sanktsioonide laiendamist ja uuendamist Valgevene vastu järgnevate aastate jooksul, kus uued sanktsioonide määramise tsüklid on tavaliselt seotud dokumenteeritud juhtumitega, kus Valgevene on andnud logistilist toetust Venemaa sõjalistele operatsioonidele, sealhulgas varustuse, munitse ja personalkonna transiidiga.

<h2>Ulatus</h2>

2024. aastaks hõlmas Ukraina Valgevene sanktsiooninimekiri sadu Valgevene füüsilisi isikuid ja kümneid ettevõtteid, muutes selle üheks suurimaks üksikriigi poolt Valgevenele suunatud nimekirjaks — peegeldades otsese ohu, mida Valgevene roll kui sõjalise konflikti kaasosaline kujutab Ukraina julgeolekule.